Korrapärast hooldust vajavad ka harva kasutatavad garaažiuksed. Kui muidu ollakse harjunud tehnikat hooldama, siis garaažiukse puhul kipub pahatihti see meelest minema. Kurvastuseks on Eestiski toimunud traagiline õnnetus hooldamata garaažiukse tõttu.
Miks ma pean garaažiust eraldi hooldama?
Levinud arvamus on, et panen oma majale garaažiukse ja sellega on eluks ajaks asi korras. Garaažiuks ei ole maja konstruktsiooni osa, ei ole nagu sein või katus, kuigi ka need ajapikku amortiseeruvad, vajades kõpitsemist või katus lausa väljavahetamist.
Garaažiuks on liikuv mehhanism ja majapidamise kõige raskem seade. Sõltuvalt suurusest võib see kaaluda 70-170 kg. Garaažiuks koosneb mitmetest komponentidest, millel igaühel oma oluline roll ukse töös: paneelid, tihendid, vahehinged, küljehinged, vedrud, trossid, siinid, muhvid, kronsteinid, amordid, trumlid, rullikud, rulliku kandurid.
Autoomanikuna teame, mis on õlitamata mootori tagajärg, mistõttu teostame autole regulaarset õlivahetust ning mõõdame ise aegajalt, kas õlitase on normis. Samamoodi jälgime nt auto piduriklotside kulumist – saame ju iseenesest mõistetavalt aru, et iga pidurdus kulutab piduriklotse ja – kettaid. Turvalise liikluse eesmärgil on kehtestatud riiklikul tasemel regulaarne auto tehnoülevaatus, mida peame ometigi elementaarseks.
Sama nurga alt peame lähenema oma garaažiuksele. Ukse sujuvaks tööks on vaja liikuvaid osasid õlitada. Külmakraadid võivad põhjustada metallosade väändumist või külmumist. Temperatuuri kõikumine võib omakorda põhjustada materjalide paisumist või kahanemist, tehes kinnituskruvid lõdvemaks.
Oma osa mängib ka ukse normaalsest kasutusest tulenev vibratsioon, mis võib ukse kinnitusi lõdvaks muuta. Ukse kasutamisel liikuvad osad kuluvad ning rullikuid, trosse ja vedrusid on vaja aja jooksul paratamatult vahetada. Viskame ju kulunud taldadega kingadki ära või laseme kingsepal uued tallad panna. Kõik mis liigub, see kulub. Mis seisab, see roostetab või takerdub kinni.
Kui tihti peaks seda tegema?
Ukse kulumine sõltub selle kasutussagedusest. Mida rohkem kasutad, seda kiiremini kulub. Nagu rehvid – mida rohkem maanteel vurad, seda kiiremini muster läbi saab. Kodusele garaažiuksele, mida kasutame valdavalt 2 korda päevas – hommikul tööle minnes ja õhtul koju naastes, piisab tehnoülevaatustest 1 kord aastas.
Mitmes Euroopa riigis on garaažiukse regulaarne hooldus seadusega kohustuslik. Tööstuslikud tõstuksed, mida kasutavad näiteks logistikakeskused, saavad igapäevaselt suuremat koormust, mistõttu võib nende hädavajalik hooldusintervall küündida 12 korrale aastas.
Kui sinu või sinu vanemate majale on garaažiuks paigaldatud enam kui 5 aastat tagasi, siis on kindlasti juba aeg lasta spetsialistil see üle vaadata. Lausa kriitiline on olukord, kui uks on ees olnud juba 10-15 aastat ilma tehnilist tähelepanu saamata. Et noh, töötab ju. Kuni ühel päeval enam ei tööta. Jääb vaid loota, et ukse ootamatu rike purunenud trossi või vedru näol ei põhjusta varalist kahju, või mis veel hullem – vigastust inimesele.
Aga kui ma kasutan garaaži ja selle ust väga harva?
Mitte alati ei ole garaaž auto hoiustamiseks – garaažist võib kujuneda mugav panipaik, mistõttu uks ei saa igapäevaselt kasutust. Kui uks seisab kuude kaupa kinni, on vedru pidevalt pinge all. Vedru ülesanne on teha ukse avamine ja sulgemine kergeks, hoida ust stabiilsena ning siinides sujuvalt liikuvana. Kuude või aastate kaupa pinge all olnud vedru ei pruugi ust vajalikul määral üleval hoida. Kui laps läheb garaažist oma jalgratast võtma, soovime veenduda, et see uks talle peale ei vaju. Pinge all seisnud vana vedru võib olla ootamatult pooleks läinud ning siis on juba eluohtlik proovida ust liigutada. Kui näed, et vedru on kaheks jupiks, kutsu spetsialist.
Kui uks seisab, siis varuosad ei saa pidevat kokkupuudet määrdeainega, õli taheneb ja võtab tolmu külge. Selline olukord takistab nende osade normaalset tööd, kui ust on ühel hetkel vaja liigutada. Uks peab liikuma sujuvalt ja vaikselt. Kui uks krigiseb, nagiseb või teeb muud heli, kutsu spetsialist kontrollima.
Mis on suurimad ohud, kui uks jääb hooldamata?
Oht elule, meie pereliikmetele ja meie varale. Sageli on igal pereliikmel midagi garaažist võtta ja ukse vahelt sisse-välja käia. Isal auto või motikas, emal aiakäru, lastel rattad, rulad jne. Kui me ei ole veendunud, et ust liigutavad trossid on terved ega ole neid aegsasti vahetanud, võib trossi purunemisel uks järsult alla kukkuda. Viltuselt alla kukkunud ukse raskus võib kogu ukse konstruktsioonile niipalju viga teha, et ees ootab kopsakas remonditasu või lausa uue ukse soetamine.
Kui uks on saanud kogemata löögi, võivad ukse siinid olla kõveraks läinud. Kortermajade garaažiustega tuleb seda sagedamini ette kui eramajades. Sellises olukorras võivad rullikud siinist välja tulla, mille tagajärjel on omakorda oht, et ukse paneel kukub alla ning taaskord on oht varale või elule.
Tänapäeval paigaldatakse kõik eramaja garaažiuksed vedrupurunemiskaitsega. Hammasratta sarnane ketas vedru otsas blokeerib ukse liikumise, kui puruneb vedru, vältides ohtliku olukorra tekkimist. Ustel, mis on paigaldatud üle 15 aasta tagasi, ei pruugi seda kaitseseadet olla, sest selle paigaldamine oli vabatahtlik. Veenduge, et teie garaažiukse vedrudel on hammasratta moodi kettad. Need võivad olla paigaldatud nii keskele vedru otstesse kui ka vedru välimistesse otstesse. Kummalgi vedrul peab olema oma kaitse. Anname e-posti vahendusel tasuta tagasisidet, kas teie uksel on vedrupurunemiskaitse või mitte. Selleks saatke erinevatest suundadest tehtud pildid hooldus@kinema.eu. Turvalisuse kaalutlusel soovitame need kindlasti paigaldada.
Kuidas garaaži ust hooldama peaks? Kas ma saan seda ise teha?
Mitmed garaažiukse ukse osad on äärmiselt suure pinge all, mistõttu ärge püüdke neid ise remontida, vahetada ega reguleerida. See võib põhjustada tõsise ohu või trauma. Võtke ühendust vastava väljaõppega mehaanikuga!
Iseseisvalt võib uksega teostada järgnevaid tegevusi:
- pingutada ukse paneelides ja siinide kinnitusteks olevaid mutreid ja polte
- puhastada siinid tolmust
- pesta uksepaneele väljastpoolt neutraalse puhastusvahendi, näiteks autošampooni või nõudepesuvahendiga ning seejärel veega loputada
- korra kuus kontrolli automaatika ja lisaseadmete töökindlust
Kord kvartalis tehke oma garaažiuksele visuaalne kontroll:
- Siinid, mida mööda uks üles ja alla liigub, ei tohi olla roostes ega kõverad;
- Uks liigub siinides rullikutel (ümmargused 3-4 cm läbimõõduga kettad). Kontrolli, et rullikud ei oleks kulunud, katkised ega roostes ning liiguvad sujuvalt ja vaikselt;
- Vaata, et vedrud ei oleks roostes ega katki;
- Trossid ei tohi narmendada ega roostetada;
- Kontrolli, et suletud asendis uks on balansis;
- Kontrolli, et paneelide hingedel ei esine roostet ega mõrasid;
Kui kasvõi üks nendest kulumismärkidest teie uksel esineb, võtke ühendust spetsialistiga.
Kinema hooldus ja remonditiim aitab üle Eesti, tasuta lühinumbril 12160, või hooldus@kinema.eu.
Meie pikaajalise kogemusega tehnikud aitavad nõu ja jõuga. Teeme aastas üle 1000 regulaarhoolduse ligi 600 seadmele ja pea 6000 avariiremondi väljasõitu.